5 nädalat dieeti tehtud, 10 nädalat veel ees…

Okei, mul tõmbas praegu täiega jahedaks. Miks? Sest ma panin kirja just pealkirja – 10 nädalat veel. See 5 nädalat on läinud nagu nii muuseas ja kogu aeg tundus, et aega on nii palju ja küll jõuab eks. Alles oli nagu aasta algus – mis toimub? Karm fakt on see, et mul on vaja veel päris korralik hunnik rasva maha lihvida ja kuklas taob juba vaikselt häirekell.

Palju siis minna on? No eelmine lavavorm oli mul 60kg juures ja selle hooaja vorm tuleb kindlasti parem, mis tähendab ka suuremat kaalunumbrit, aga fakt on see, et kaal näitab sellel nädalal veel 67,9kg ja ma arvan, et üks 6-7kg on vaja veel maha lihvida. No kaal kaaluks, nagu ma juba eelmistes postitustes rääkinud olen, siis see ei näita peale gravitatsiooni väga midagi, aga no peegelpilt muudab juba natuke ärevaks mind. Kui vaadata juba saalis ringi, siis hakkab ilusti silma, kellel on plaan lavale minna. Pehmed vormid hakkavad kaduma ja naised ei paista külgvaates enam välja.

Ei ole mul veel endiselt välja joonistunud ilusaid kõhulihaseid ja tagumik on ka ilus pehme, aga laval vilistatakse selline asi kohe välja. Facebookist tuleb aga meeldetuletusi, milliseid pilte laadisin üles eelmine aasta samal ajal ja no ma olin ikka kuiv, ikka kuiv-kuiv, ikka väga kuiv. Proovisin ka nädalavahetusel poseerimist ja täpselt selline tunne oli, nagu ma poleks mitte kunagi varem seda teinud. Ei olnud mul meeles ei sujuvad üleminekud, hea et ma kontsade peal üldse püsti seisin ja juba peale 15minutilist harjutamist oli selg täiesti läbi. Kes varem poseerimist praktiseerinud pole, siis see on maailma kõige raskem asi – päriselt! Niimoodi enda keha väänata ei ole kuskilt otsast normaalne ja iga lihas karjub samal ajal, et sa ära lõpetaks. Ja kontsadega on mul ka erilised suhted muidugi – kui keegi relva meelekohas ei hoia, siis mina neid jalga ei pane.

Ma ei tea, mida ma teen, aga ma teen seda hästi 😀 Vähemalt enda arvates.

Ühesõnaga järjekordne paanikanupp süttis ja kirjutasin kiirelt Elerile, et ta mind ära päästaks. Kes veel kursis pole, siis meil Eestis on olemas päris enda poseerimise võlur Eleri Reinart (minu treeneri abikaasa), kes reaalselt võlub ka kõige kangemast päntajalast graatsilise kuninganna. Ja need sõnad ei ole niisama suusoojaks. Ma olin eelmisel hooajal nii hädas enda selja avamisega ja enda tuhara- ja jalalihaste pingutamine tundus täielik raketiteadus ja Eleri tõmbas aga enda võlukepiga ja olemas! Ma ei tea, mida ta teeb, aga ta teeb seda ikka vapsee hästi. Sul võib olla maailma kõige parem vorm, aga kui sa laval oled nagu hirv tulede valguses ja mitte mõhkugi enda vormiga peale ei oska hakata, siis sorry, aga mingit tulemust sa tegema ei lähe. Ja kuna ma eelmine hooaeg kuidagi vaatasin läbi sõrmede seda lavalist poolt, siis seekord ma sellist viga enam ei tee.

Vaikselt olen hakanud mõtlema ka kõiksugustele iluvidinatele ja olen praegu nii kahe vahel, kas panna endale püsivad juuksepikendused või mitte. Kellele veel silma ei jäänud, siis eelmisel hooajal kandsin Halo-pikendusi ja tee, mis sa teed, silusin ma neid, mis ma silusin, lokitasin ja möllasin, aga ikkagi need jäid kuidagi imelikult pähe. Mitte, et need pikendused halvad oleks, ei, aga mu enda juuksed on lihtsalt nagu metslasel – väga paksud ja väga järkus ja mul hakkab juba pea valutama, kui ma mõtlen, et mis ma selle pahmakaga peale hakkan. Mõtlesin küll, et vahet ei ole, jätan enda juuksed ja pole neil ju häda midagi, aga kui minu kõrval seisavad kõik enda tagumikuni juustega, siis… väga nagu ei jää varianti.

Vaikselt peaks hakkama mõtlema ka bikiinide peale, aga mul praegusel momendil pole veel õrna aimugi, millise tegumoega need peaks üldse olema ja millist värvi? Sada mõtet on peas, iga päev uus. Kas korvidega, kas kolmnurgad, kas russian-cutid või tavalised, kas punased või sinised või äkki üldse midagi muud? Oeh…Agaramad on juba enda bikiinid ammu kätte saanud, aga no mul reaalselt on praegu nagu täielik küsimärk alles. Euroopa Meistrikatele peaks ka hakkama vaikselt lennupileteid vaatama… Kui ma praegu need asjad kõik kirja panen, siis mul hakkas jälle hirmus – tegelikult pole siin midagi aega muneda, ammu peaks tegutsema juba. Ma rakendan jälle seda tehnikat, et kui asjad jätta viimasele minutile, siis need võtavad aega ainult ühe minuti. Kes mu eelmist ettevalmistust jälgis, siis eelmine kord ma rapsisin nii palju tühja ja tegin nii palju läbimõtlemata kulutusi, et parem seekord mõtlen kõik asjad 3x enne läbi ja siis ulatan pangakaardi.

Ja siis kõik need meigid ja maniküürid ja depid ja möllud. Me tiimikaaslase Meriliga (Ninjaga) lähme koos veel meigikoolitusele – äkki suudame selle tuunimise nii hästi selgeks saada, et suudame Hispaanias enda jõududega läbi ajada. Päris mugav oleks, kui ei peaks mingi kohaliku Diego poole Hispaanias pöörduma ja siis palvetama, et tulemus asjalik jääb. Päris paljud on niimoodi ikka korralikult orki lennanud ja enne lava peaaegu ataki saanud. No ma väga loodan, et meil seda ei juhtu! Ühesõnaga sheerin teile ka, kui aeg kätte on jõudnud. Lähen katsetan varsti ära ka hammaste valgendamise, mille tulemustest annan teile ka kindlasti teada… ühesõnaga – vaikselt on vaja hakata seda tibimajandust organiseerima jälle. Huvitav, mõned naised viitsivad aasta läbi niimoodi salongide vahet joosta – müstika!

Tervitan Delfi sporditoimetust :*

Mulle hakkab jaa vaikselt see ärevus sisse tulema, aga üldjoontes on ettevalmistus ikkagi nii imelikult rahulik. Kui mul eelmine aasta juba katus sõitis sellel ajal ja kõht stabiilselt korises ja energia oli maas, siis… siis praegu ma ei saa ikka veel aru, et dieet on. Trenni jaksan täiega teha ja kõik on nii normaalne. Kui ma ükspäev Spartas jalga treenisin siis sattusin taaskord rääkima teiste tüdrukutega, kes valmistuvad ja kuulsin siis taaskord seda legendaarset “iga päev trenn ja cardio ja 1400kcal”. No täielik dejavu tuli. Never again! Never again ma sellist jama ei tee. Ma tõsiselt loodan, et minu blogi aitab kasvõi mõnel naisel natukene kriitilisemalt enda dieeti suhtuda ja aru saada sellest, et kui keha ei toimi, siis on vaja kõigepealt enda ainevahetus käima saada ja alles siis dieedile asuda. Vastasel korral sa tõmbad ennast lihtsalt rääbiseks – ei ole endal tore ja ei ole ka teistel tore seda vaadata.

Pthuii, sülitan jälle 3x üle õla, sest nii kuradima imelik on. Paljud on uurinud igasuguste isude kohta. No olgem ausad, kui ma peaks siin dieeti “suveks saledaks”, siis ma läheks kohe poodi jäätise ja küpsiste järgi, aga… ma nagu reaalselt üritan praegu täita enda elu unistust ja kuidagi kummaline oleks iseenda unistusi kuidagi ära rikkuda. Kui ma lähen lavale mitte enda elu parimas vormis, siis… no mida ma üldse sinna lähen? Ja kui ma peaks jääma näiteks kellegile alla sellepärast, et mu keha oleks võinud olla gramm kuivem, siis päris nõme oleks nagu iseendale seda teha ju? Ühesõnaga jah, ma laseks täiega magusat, kui ma missioonil ei oleks. Ja mingeid imenippe mul pole taaskord jagada, ainult seda, et pange see šokolaaditükk hommikul pudru sisse, see aitab – mind küll vähemalt. Ega need imenipid ongi meil ainult peas – sa kas tahad seda või sa ei taha seda piisavalt. Kui see 15 minutit naudingut on rohkem väärt, kui pehme keha, siis… no nii lihtsalt on. Ja ma tunnistan käsi südamel, et minust suuremat magusasõpra pole olemas, päriselt ka ei ole!

Võid peab ikka niimoodi olema, et hammas ei põru 😀
Tagasihoidlik lõunasöök: riisiwok, lõhe, leib ja jämedalt võid.
Minu hommikune hunnik putru: helbed, munavalge, skyr, pähklid, banaan.

Dieedi kohta nagu polegi midagi kirjutada rohkem, lasen endiselt juustuleibasid ja šokolaadipudrusid näost sisse ja määrin võid leivale niimoodi, et hammas ei põruks. Vaatan aga teiste valmistujate spinati ja munavalge hunnikuid ja lasen peenet naeru. Uuel nädalal hakkame vaikselt muutusi sisse tooma, aga sellest juba järgmine kord. Praegune kaloraaž ja kõik muu vajalik on kirjas eelmistes postitustes. Kui see nii laadnalt edasi läheb, siis ma võtan Kiivikalt trooni üle ja võistlen veel järgmised 50 aastat – päriselt 😀 Las pildid räägivad enda eest ja “loodetavasti” on mul järgmine kord teile ka midagi intrigeerivamat sheerida. Treener oli igatahes pildiga rahul. Mina mitte nii rahul, aga nagu jutt jäi – enda peaga ei mõtle ja usaldan targemaid. Kui Peep ütleb, et kõik on hästi, siis tema sõna on seadus ja kuulub täitmisele.

 

 

 

12 thoughts on “5 nädalat dieeti tehtud, 10 nädalat veel ees…”

  1. Minu meelest on muutust näha, väga hästi näha. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik veel 6 kilo alla võtta? Jään huviga teekonda jälgima. Milline see poseerimine üldse välja näeb? Hea eeskuju, kuidas on võimalik dieeti pidada ja sealjuures mitte nälgida. Edu!

    1. No selle lavavormiga ongi see, et rasvaprotsent viiakse nii alla ja sealt see 6kg tulebki. Ilmselgelt lõpp-pilt on tavainimese jaoks liig, mis liig, aga ega see sport polegi kõigile. Suur heameel on seda kuulda 🙂 Poseerimisest ma kirjutan eraldi postituse ja sealt saad kõik vajaliku teada. Aitäh 🙂

  2. Ma just mõtlesin, et huvitav millised bikiinid seekord. Sinine oli väga ilus aga miks mitte seekord punane? Või on punast liiga palju? Ja korvidega on minu meelest ilusam kui kolmnurgad. Kust mõtled tellida või lased õmmelda? Kuidas teised võistlejad juuksemured on lahendanud? Kas kantakse pigem halosid clippe või püsipikendusi? Kõike head :)))

    1. Punast on tõesti palju, aga seda ka põhjusega – see lihtsalt töötab laval. Ma ausalt öelda kaalun juba praegu kõiki võimalusi ja raske on öelda, millised need siis tulevad või kes neid tegema hakkab 🙂 Kui võistlejal endal on pikad juuksed või vastupidi efektne lühike soeng, siis pole mingeid pikendusi vajagi. Kuna mina üritan aga enda lühikest soengut välja kasvatada, siis mul ei ole juuksed ei üht ega teist ning vaja on midagi välja mõelda. Laval kasutatakse kõiki lahendusi, kellele mida 🙂

  3. Kuidas võimalik?

    Täiesti uskumatu et poolteist kilogrammi annab sellise muutuse. vaatasin juba eelmist blogipostitust ja silmale uskumatu et saab niimoodi keha muutuda. kas see ongi siis sellest tingitud et praegu sa kaotad ainult rasva mitte muskleid ja vett ja targalt dieeti pidades ongi võimalik niimoodi sest ma olen ise nädalaga isegi viis kilo alla võtnud aga sellist muutust küll ei näinud. Kas lavale minekuks ongi vaja neid kõiksugu pikendusi ja kas rinnaoperatsiooni võtsid ette ka võistlemise pärast? Kas kõik võistlejad lasevad ennast kohendada? Nii palju küsimusi ja aitäh et leiad aega vastata. Mis su pikkus on üldse? Hoian pöidlaid!

    1. Täpselt. Minu eesmärk ongi just rasva kaotada ja seejuures minimaalselt lihaseid. Nälgida oskab igaüks ja see pole mingi kunst. Seejuures aga tehakse endale karuteene ja kaalunumbri languse taga ei ole tegelikult see, mis seal olema peaks. Oooeii, rindade suurendamine tuli enne võistlema hakkamist ja seda ainult seetõttu, et trenni tulemusena ei jäänud enda partiist lihtsalt midagi alles. Kohe kindlasti ma ei soovita kellegil seda teekonda võistlemise pärast ette võtta. Lavale minnes on sul vaja proportsioone, mis on sulle antud kas geenidega või on vaja siis midagi muud välja mõelda. Keda on õnnistatud uhke rinnapartiiga on õnnega koos, keda mitte, see kas tekitab illusiooni super push up bikiinidega või kohandab ennast. See on igaühe enda valik. Pikendustega on täpselt sama, kellel on pikad ja lopsakad juuksed, neil pole mingeid pikendusi vaja, kellel pole… Siis on vaja taaskord midagi välja mõelda. Fakt on see, et laval tuunime me kõik ennast üles, vahet ei ole, mis abimehi selleks kasutame. Ripsmepikendustega on sama teema – mina panin püsivad, ülejäänud panevad kleebitavad. Igasugused küüned ja muud iluasjad jäävad igaühe enda otsustada, ma usun, et neil suurt tähtsust pole 🙂 olen ise 175cm pikk.

  4. Hei, tüdruk, Sa rokid sajaga! Väga põnev on Su teekonda jälgida. Kas Sa oskad öelda, kui palju kaloreid Sa päevas kulutad? Ja magus magusaks, aga kas maapähklivõi sõltuvust pole? Mul nii raske sellest eemale hoida 😀

    1. Väga lahe kuulda, aitäh 🙂 Tead mul pole õrna aimugi. Mingeid nutikella-fäänsi-aktiivsusmonitore ma ei usu ja sellepärast ma pole endale ka ühtegi soetanud. Ma reaalselt ei usu, et ükski vidin suudab mõõta sinu personaalselt kulutatud kaloreid lihtsalt jälgides su käe liikumisi või pulssi või kurat teab mida. Aga see on ainult minu arvamus. Maapähklivõi sõltuvus läks mul täiesti üle, kui ma avastasin mandlipähklivõi ja indiapähklivõi, nagu kui sa neid reaalselt proovid, siis maapähkli juurde sa tagasi ei lähe. Ja lisaks sellele on ka koostis palju parem 😉

  5. Alguses kui ma esimest korda instas sind nägin vist eelmine aasta, mõtlesin, et issand nii imelik inimene minu arust.
    No ja nüüd on su blogi ainuke blogi mida ma reaalselt loen ja ootan uusi postitusi haha.
    Mulle meeldib jep see normaalne suhtumine, mitte mingi 1400 kaloriga ja iga asi on “cheat”.
    Eile käisin ka jõukas sõbrannaga,nii 2 tundi olime seal ja siis peale seda ütlesin, et noh ma lähen ostan 1 vastlakukli, üleeile oli vastlapäev ja siis ei viitsinud poodi minna. Sellepeale ta ütles: ” Mhh ära hakka kohe cheatima nüüd peale trenni”. Oi ma oleks kiuste 2 vastlakuklit võtnud kui nii suur isu oleks olnud. Ma olen 100% kindel et vastlakukkel pole mingi cheat, eriti veel kuna ma söön nagunii põhimõtteliselt kõike ja no peale 2h trenni ilmselgelt pole 1 vastlakukkel mingi appi kuidas sa julged. Ma olen nii selle “cheat” sõna vastane, kui just mingi range dieet pole, aga siis ka ma ei kasutaks sõna “patustama”, see on niiii haige minu arust 😀 Ja veel väljend:” Nisujahu tooted, valge suhkur ja magus on mul kõik keelatud!!” Ma saan aru, et neid asju pole hea süüa, aga see “Keelatud” tundub nii naljakas.
    Ja mulle megalt meeldib su võistlusdieet. Just selline millist mina peaks, ei pea tilulilutama ja nälgima.

    1. Hahaaa, väga aus. No ma olen päris veendunud, et esmamulje on minust selline – noh, kuidas seda nüüd viisakalt öelda. No mind on liiga palju ja minu sõnavara on ka liig, mis liig. Aga no kuradile sellega, ma ei viitsi punnitada endast välja midagi, mida seal lihtsalt pole. Jaa kuule mis cheat? Toit on toit. Kui sa kaerahelvestest putru teed, siis see on okei, aga kui sa nendest küpsiseid teed, siis see on cheat? Jaa sama on nende keelatud asjadega… Loomulikult on veits mööda valik süüa võistlusdieedil muna asemel vastakuklit näiteks eks, aga nagu üks sai ja vahukoor ei riku mitte kellegi vormi ära. Kui nüüd aus olla, siis ma sõin isegi täiesti tavalist valget saia siin mõni nädal tagasi – cheatisin siis? Kurat seda teab. Kõike võib süüa ja kõike saab süüa, lihtsalt mõistlikus koguses. Tead ma ei taha üldse ära sõnuda, aga no päriselt ka, kuidagi nii normaalne on see olukord riigis siin. Eks see näljatunne kindlasti ka tuleb millalgil, aga no praegu ma küll ainult itsitan pihku ja naudin teekonda 🙂

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga